Hamburger pühast lehmast ehk kas Eesti on 21. sajandil terve mõte?

Reaalsus ei muutu sellest, kui kuulutada eestluses kahtlemine jumalateotuseks. Hoopis iseküsimus on, kas seda diskussiooni pidada avatud mõttega või trampida loogikavabade negatiivsete allusioonidega mutta kõiki meie hinges olulised identiteedimeemid, pakkumata asemele midagi peale kiire rahvusliku enesetapu, kirjutab kirjanik Ats Miller.

Võidab ohtlikum vale

Viimasel ajal on kombeks rääkida massi- ja sotsiaalmeediast kui kvalitatiivselt uuel tasemel hämast. Tegelikult on muidugi vastupidi – kunagi varem ajaloos pole valetamine nii kergesti tuvastatav olnud. Muidugi saab läbimõeldud valeinfoga kogu planeedi ära lollitada. Niisamuti nagu terved riigid ja rahvad usuvad järjekindlalt asju, millel pole tegelikkusega erilist sidet.

Südametunnistuse imeline odavus

Märkus:

See tekst on ilmus Vabaerakonna nädalakirjas siis, kui kõik oli veel lahtine (ja on reaalselt kirjutatud veel paar päeva varem), st juhul, kui erakonda oleks siiski valitsusse kutsutud, oleksin läinud teravasse vastuollu nn põhijoonega...

 


 

„Kõige hullem pole see, kui oled otsustanud end müüa. Palju hullem on see kui tahad müüa ja pole ostjaid.” (Norman Spinrad, „Torgi Jack Barronit”)

Ergastatud Rail Baltica

Kvantmehaanikas tuntakse sellist terminit nagu ergastatud olek. Selle peamiseks tunnuseks on tavaolekust suurem energiahulk süsteemis, mistõttu käitub terve süsteem või mõni selle osa intensiivsemalt – poeetiliselt väljendudes ka jõulisemalt või pealetükkivamalt.