Kvantmehaanikas tuntakse sellist terminit nagu ergastatud olek. Selle peamiseks tunnuseks on tavaolekust suurem energiahulk süsteemis, mistõttu käitub terve süsteem või mõni selle osa intensiivsemalt – poeetiliselt väljendudes ka jõulisemalt või pealetükkivamalt.

Võib öelda, et Eesti ühiskond on praegu ergastatud olekus – sinna viis meid presidenditsirkus, mis lõppes kuningliku alttõmbamisega – hädakokkuleppega, sest alternatiiviks oleks olnud oma suutmatuse tunnistamine, mille ainus viisakas lahendus oleks omakorda olnud valitsuse tagasiastumine ja võib-olla isegi erakorralised valimised – aga kes siis tahab oma soojast kohast loobuda… Samas, pole lõppkokkuvõttes välistatud, et saime parima lahenduse, kui eelnenud kompleksvõrrandid kokku.

RB on jõudmas faasi, kus hakkab juba toimuma midagi reaalset, näiteks allkirjastasid kolme projektiarendusriigi esindajad hankemudeli leppe[i]. Lisame siia juurde veel RB täpsustunud maksumuse (kulueelarve tõus 3,6  miljardilt ca 5 miljardini) ja hiljuti ilmnenud ambitsioonid kehtestada maade võõrandamise lihtsustatud kord, ning muutub mõistetavaks, miks tuli 102 kultuuritegelase ühispöördumine[ii] nii õigel hetkel – kui emotsioonid veel keesid ja ajakirjandus hakkas just tööta jääma.

MKM vastus[iii] neile ütleb oma kuival moel kõik olulise ära ja tegelikult ei vääri too kultuuritegelaste pöördumise sisu süvenemist, kuid huvitav on välja tuua, et argumentide jada, miks peaksid projekti peatama, tundub kahtlaselt sarnane RB enda projektidokumentatsioonis välja toodud suuremate ja väiksemate probleemide ja väljakutsete loeteluga. Ühesõnaga, projekti arendaja toob välja probleemid ja riskid, mis on igati normaalne. Kultuuritegelased võtavad selle nimekirja ja panevad negatiivsesse konnotatsiooni, jättes ära võimalikud lahendusteed ja riske maandavad tegurid. Nii võib, kui tekib vastupandamatu tahtmine  insinueerida, aga midagi austusväärset selles pole.

Me nimetame seda 102 kirja „kultuuritegelaste pöördumiseks”. Sisuliselt võtab selle kokku Mart Raudsaar oma käsitluse preambulis: „Presidendivalimiste käras on jäänud avalikkuse suurema vastukajata pauk, mis muidu oleks kostnud üle terve maa: 102 avaliku elu tegelase pöördumine, mis nõuab Rail Balticu rajamise peatamist kavandatud kujul. Allakirjutanute seas on palju väga tuntud ja mõjukaid inimesi. On palju keskkonnainimesi. Kunstnikke, kirjanikke, luuletajaid ja näitlejaid. Kuid on vähe majandusinimesi ja reaalainete esindajaid, keda võiks kutsuda ambivalentse sõnaga «tehnokraadid»”.[iv]

Selle kirja näol on tegemist tähelepanuväärse Peteri printsiibi demonstratsiooniga, mida pigem rõhutab näiteks Karli Lamboti osalemine – tegemist on transiidi- ja logistikaärimehega, kellele RB on konkurent. Võimalik, et peaks koostama 102 logistika, transiidi, majanduse ja ettevõtluse taustaga inimese pöördumise, st küsima nende arvamust, kes asjast midagi jagavad?

Inimlikult on mõistetav, et „pehmete väärtuste” kandjad lähtuvad emotsioonidest, neid ei kõneta analüüsi- ja arvutusoskus, kuid kuidagi kurb on, et taasiseseisvumise ajal võitluse esirinnas seisnud kultuurirahvast on osa mandunud kolkalikust, piiratust ja tulevikuvaenulikkust esindavateks kasulikeks idiootideks.

Kogukondlikusest ja progressist ning NIMBY sündroomist

Vabaerakonna majandustoimkond valmistas ette aruteluprojekti Esinduskogu jaoks, mis toimus 16.04.2016. Ojako turismitalus Pärnumaal. Selle arutelu käigus lahvatasid teravalt välja erakonnasisesed vastuolud kitsa kogukondlikkuse ja terve Eesti huvide vahel. Iseloomulikuks põhiloosungiks, mis esindab kohalikke ja individuaalseid huve, sai Artur Talviku – muidu hea ja tubli, meile valimistel kõige suurema häältesaagi toonud erakonnakaaslase – emotsionaalne hüüatus: „Kui te selle avalduse vastu võtate, siis minul enam Harjumaa valijate ette asja ei ole.”

Tundub, et erakonna siseselt ongi just Harjumaa piirkond seisnud vastu RB arengutele ja näha on tendentsi, et lähenevate KOV valimistel soovitakse RB vastasus teha üheks oma valimisloosungiks erinevates valimisliitudes; Harjumaal on ka häbiväärse vassimise ja esoteerikaga loodud nn Nabala looduskaitseala, mis sunnib RB väheväärtuslike maade asemel üle inimeste kodude.

Me ei tohi unustada, et Vabaerakond ei tulnud Eesti poliitturule ainult kogukondlike põhimõtete kaitsjana, vaid ka selgelt meritokraatlike põhimõtete ergastajana ühiskonnas. Me ei tulnud ainult virisejaks ja piduriks. Ütlesime selgelt välja, et Eesti ühiskonda peab edasi viima läbi talentide ja võimekuste, mitte läbi piirangute, individualismi ja erahuvisid teeniva sahkerdamise.

Kummad on tähtsamad, kas ühe kogukonna, leibkonna või suisa indiviidi õigused versus ühishüve ja terve rahva ning ühiskonna progress? Kui me valime puhta kogukondlikkuse (ehk kambakraatlikkuse) tee, siis see on Eesti poliitmaastikul juba läbi käidud, seda tegid rohelised ja sellega nad end ka marginaliseerisid ning diskrediteerisid terve elektoraadi silmis. Kas Vabaerakond tahab minna sama teed?

Rail Baltica perspektiivide dilemmadest

Kutsume kõiki üles mõtisklema vähemalt kahe aspekti üle, mis torkavad silma, kui antakse hinnanguid ühe või teise osapoole poolt Rail Baltica perspektiivi hinnates.

Esiteks, mitte mingisugunegi üleriigiline progress, on selleks siis maanteede ehitamine või sidevõrkude loomine või maavarade kaevandamine või RB ehitamine, ei saa toimuda ühe või teise indiviidi huvisid riivamata, kelle kodu või lihtsal maa jääb selle infrastruktuuriobjekti alla-kõrvale-lähedusse. Üleskutse, et enne ei tohi midagi teha, kui on leitud mingi müstiline kõike õnnelikuks ning õndsaks tegev konsensus ja 100% ühisosa huvides, on terve mõistusega absoluutses ja leppimatus vastuolus.

Teiseks, kui analüüsida majanduslikke argumente, siis joonistub samuti välja iseloomulik käekiri – projekti vastased argumenteerivad tänaste ja/või lühikese perspektiivi hindade ja majandusprognooside raames, aga projekti pooldajad räägivad 20-30 aasta perspektiivist. Väide, et „pole põhjalikke majanduslikke kalkulatsioone” on tõesti suuresti tõsi, sest selliseid kalkulatsioone pole täna olemasolevate majanduslike instrumentidega võimalik teha. Pole tegelikult mitte mingisugust vahet, kas rahvusvahelise tasuvusanalüüsi teostanud AECOM opereeriks 2008. aasta andmetega või ta teeks uue analüüsi 2015. aasta andmetega, sest perspektiivi hindamiseks peaksime ette nägema vähemalt 15-20 aasta, võimalik, et suisa 50 aasta perspektiivi, aga tänapäevased majandusanalüüsi teooriad ei pea väga tõsiseltvõetavaks üle 5-aasta tehtud majandusprognoose ja tasuvuskalkulatsioone. Ent see ei tähenda, et selliste prognooside tegemine oleks soolapuhumine.

Niisamuti keskenduvad RB vastased kitsalt mikromajanduslikele aspektidele, samas kui RB mõju hindamisel ühiskonnale kui tervikule tuleks keskenduda makromajanduslike näitajate analüüsile.  RB on selgelt tulevikku suunatud ettevõtmine ja selle mõju kaugelt laiem, kui mingi teejupi või kaubagrupi kohta tehtud (iseenesest õiged) arvutused.

 Vabaerakonna pöördumise tekst

Paslik on järgnevalt meelde tuletada, et mille üle me Ojako turismitalus Esinduskogu ajal diskuteerisime:

Rail Baltic (RB) on kavandatud Balti riikide liitmiseks Euroopa Liidu raudtee-infrastruktuuriga ja seda finantseeritakse TEN-T projektist.

Eesti Vabaerakonna seisukoht RB küsimuses on:

1. Peame eksistentsiaalselt oluliseks hästitoimivate infrastruktuuri ühenduste sh RB olemasolu meie peamiste partnerite ja turgudega st Euroopa Liiduga. Eesti geopoliitiline asukoht on hästi kirjeldatav metafooriga „Euroopa tagahoov”, asume EL tõmbekeskustest kaugel-eemal. Seetõttu on eriti oluline, et toimiksid tõhusad transpordiühendused. Kui EL on nõus suure osa (85%) selle raudteetrassi ehitusest kinni maksma, siis meil on mõistlik see tänuga vastu võtta, mitte takerduda siseriiklikesse väiklastesse vaidlustesse. Raudteetrassi kasuks räägib ka maailmapraktika – ei ole teada ühtegi uue raudteetrassi loomise juhtu, kus pärast selle loomist oleks ühendatud piirkonnad kängunud või taandarenenud, ikka vastupidi, lahvatanud on kiire areng ja majanduslik õitseng.
2. Näeme RB-d esimese sammuna kogu raudteevõrgu moderniseerimisel. (Pikemas perspektiivis näeme nn Vene laiusega raudtee vajadust ainult kahes koridoris sadamatest idapiirini.) Loeme suureks julgeolekuriskiks, et Eesti Vabariik ja laiemalt Balti riigid on senini kõige võimekama ja strateegiliselt olulisima infrastruktuuri – raudtee – osas sõltuvuses meie iseseisvusse vaenulikult suhtuvast endisest okupandist – Venemaast.
3. Trassi Eesti-sisesel valikul peame vastutustundetuks RB suunamist üle inimeste kodude ja kvaliteetsete põllumaade nn Nabala looduskaitseala tõttu. Peame nn Nabala looduskaitseala häbiväärseks ebateaduslikuks moodustiseks, mis madaldab kaitseala kui sellise mõistet (st „kaitseala” pole mitte looduse kaitsmiseks, vaid eduka häma tulemus kitsarinnaliste kohalike huvide kaitseks). Taunitav on põhimõte, et maksame enne trassile 30 miljonit eurot peale, toome trassi inimeste õuele ja võtame trassi alla suure lahmaka kõrgviljakat põllumaad, selmet käituda ratsionaalselt ja otstarbekalt ning tuua trass üle madalakvaliteediliste maade Nabala pseudoargumentidega kehtestatud loodukaitseala, seda enam, et veel enne kaitseala moodustamist oli Tuhala nõiakaev juba kaitse alla ja teda RB trass ei ohustaks mitte kuidagi.
4. Kutsume kõiki osapooli nii Eesti sees kui laiemalt Euroopa suunal koostööle raudteetranspordi asjalikul ajakohastamisel. Loomulikult on RB-st Eestile ja Euroopa Liidule tervikuna kõige rohkem kasu, kui seda vaadelda algse idee kontekstis – Põhjaväilast üle Soome Euroopa südameni ulatuva transpordisoonena; Eesti hooleks jääb RB kasutamine kohalikes huvides (alates mahasõitudest seal, kus meile vaja) ja järgmiseks kerkib ilmselt päevakorda Tallinn-Helsinki tunnel.
5. Kutsume kõiki kodanikke ja institutsioone üles käituma tsiviliseeritult! Loomulikult põhjustab nii suur ehitis paljudele inimestele ebamugavusi ja loomulikult peame selle kompenseerima. Kuid peame mõistma, et kui me elame kõik koos visiooniga, et meile armas Eestimaa jääb kestma igavesest ajast igavesti, siis peame mõtlema kõik ka perspektiivitundega ja olema üle konjuktuursest päevapoliitilisest ja „ainult mitte minu tagahoovis” sündroomi väiklusest.

     Resümee

Allakirjutanud leiavad:

– et Vabaerakond võiks asuda toetama üleriigilist RB projekti; see projekt ei ole halb ainult sellepärast, et seda veavad valitsuserakonnad;

– kui toetamiseks ühisosa ei leita, siis võiksime jääda erakonnana konstruktiivsesse neutraalsusse ning anname vabaks igale erakonna liikmele individuaalselt tema arvamusvabaduse sellel teemal; kõige negatiivsem oleks meie arengule stsenaarium, mil Vabaerakond muutuks poliitilise institutsioonina selles küsismuses Eesti poliitmaastikul „liider-vinguvaks“ poliitiliseks jõuks;

– on tore, et avaldati just praegu projekti finantseerimise kasv 1,5 miljardi võrra viie miljardini, sest ajaloost ei ole teada veel ühtegi suurt infrastruktuuri teostamise juhtu, mis oleks oma esialgsest eelarvest suutnud kinni pidada, ja parem on tõsiasjadele silma vaadata kohe eos; emotsionaalsest aspektist on eelarve kasv väga hea, sest kui projekt läheb tervelt 1,5 miljardi euro võrra kallimaks, on ka üsna kindel, et saame ilusama, toredama ja kiirema raudteeühenduse Euroopaga, kui algselt oli planeeritud.

Margus Maidla

Vabaerakonna majandustoimkonna esindaja Esinduskogus

2 prk lihtliige

Ats Miller

Vabaerakonna Tallinna Koostöökogu juhataja

2 prk juhatuse liige

[i]               http://uudised.err.ee/v/majandus/a37b724f-e2cd-40a3-bc7e-9945425f345b/kolme-riigi-esindajad-allkirjastasid-rail-balticu-hankemudeli-leppe

[ii]              http://www.eesti.ca/eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul/article48431

[iii]              http://www.postimees.ee/v2/3857081/ministeerium-vastab-uehiskonnategelaste-poeoerdumisele-tegu-on-argumentidega-mida-on-korduvalt-uember-luekatud

[iv]              http://arvamus.postimees.ee/v2/3860321/mart-raudsaar-rong-see-soitis