artikkel

non-fiction

Tehisintellekt – inimkonna lõpp või vaid järjekordne singulaarsus?

Tegemist on artikliks vormistatud loenguga (mille pidasin 25.10.2018 Konservatiivide Klubis). Lühendatud ja korrastatud kujul ilmus see ERR Novaatoris.

2020 – aasta, mis oleks võinud vahele jääda

Kohe mitte midagi positiivset ei meenu. Võimalik, et ma pole objektiivne hindaja, sest näen asja eriti mustades värvides ühe isikliku õnnetuse tõttu, mis ületas kõik, mida seni olen elus kogenud. Aga ma vähemalt püüan.

… Kohe mitte midagi positiivset ei meenu!

Kreator – karkude ja ajupõrutusega

Lühike isiklik sissejuhatus

Triin palus, et ma ütleksin midagi Kreatori juttude kohta.

Globalismist: me ei vastandu maailmale, aga me ei lase ka end pügada

Olen viimasel ajal tihti pidanud esinema saatana advokaadi rollis selles mõttes, et olen püüdnud panna kaasvestlejaid nägema kaugemale emotsionaalsest kiljumisest „miks nad ei ärka (näe/mõista)!”

Keelest, identiteedist ja nende püsimisest

Järgnev on mõtteeksperiment, mitte kõigest katse trollida. Julgen öelda, et olen selle maa, rahva ja riigi heaks keskmisest rohkem teinud, kummatigi mitte sellepärast, et ma poleks kõike seonduvat põhjalikult läbi mõelnud.

Sotsialismi pealetung tsensuuri ja vihakõneseadusega

Okupatsiooniaeg ei ole midagi mäletamisväärset. Nõukanostalgia on lihtsalt üks koonduslaagrinostalgia vorme, üsna haiglane enesemõnitamine, et näe, ikka natukegi naljakas oli kaelani sõnnikus oleskleda; ja näe, kui õigel ajal kükke tegid, ei viidud Siberisse ka…

Õigus end mürgitada

Kõik algab ja lõppeb küsimusest, kas täiskasvanud, idee järgi justkui vabal ja seaduse mõttes vastutusvõimelisel inimesel on õigus endaga teha, mida ta tahab? Sealhulgas igasugust keemiat oma organismi viia?

Hooliv riik... Tõsiselt või?

Infoteadusega seostub mõiste Hiina tuba (mida küll kasutas Gottfried Leibnitz juba 300 a tagasi) – kujutlegem kasti, mille siseküljel on juhised, et kui sisestatakse see hieroglüüf, tuleb vastu anda too. Hiinlasele välja võib jääda mulje, et masin mõistab hiina keelt. Tegelikult on see täiesti hingetu.

Mida ühist on süvariigil, islamiterrorismil ja tarkvarahiidudel

Seos on äärmiselt lihtne – need kõik ajavad oma asja. Ja sealjuures tölbilt egoistlikult. Mitte mingitest kohutavalt keerukatest „maailmavalitsemise”, „reptiilide pealetungi” või veel eksootilisematest agendadest lähtudes.

Maskis ühiskond

2005. aastal ilmus eesti keeles Jack Vance’i jutt „Kuukoi”, kus kirjeldatakse planeeti, mille kõik elanikud kandsid kogu aeg maski („The Moon Moth”, 1961; A. Nikkarevi kogumikus „Aphra”). Tõepoolest kogu aeg, nii et isegi sealviibivad maalased tundsid end mõne aja pärast maskita justkui alasti ka saatkonna siseruumides.

Pages

Subscribe to RSS - artikkel