Alustasin selle nime all kirjutamist 1999. aastal ja olen avaldanud (oleneb, kuidas lugeda) üle 15 raamatu, lisaks päris suure koguse lühemaid lugusid.
Olen kirjutanud peamiselt ulmet, ent mõnede lugude žanrimääratlus on ütlemata kahtlane. Olen selle nime all avaldanud ka hulga artikleid erinevates ajakirjades-ajalehtedes, kummatigi olen teinud otsuse, et Siim Veskimees jääb ainult ilukirjandusega tegelema.
Foto on Kirjandusmuuseumi tehtud ja minu lapsepõlvekodurannal Haabneemes. Sellega on seotud lugu, aga see link tuleb siia natukese aja pärast.
Mind on eluaeg Atsiks hüütud.
Aga ühelt poolt on hilja midagi ette võtta Siim Veskimehega ja teiselt poolt ei vaevu ma ka dokumente vahetama ;-) Ei oskagi öelda, kumb mulle rohkem meeldib -- kirjandusega tegelemine (selle kõigis aspektides) või IT-ga (selle kõige laiemas mõttes)...
Muide, koduleht on algusest lõpuni minu tehtud ja neid teen ka tellimusena teistele, nagu ka kirjastan ja tõlgin.
[Igaks juhuks: siin pildil olen ma see pisike ja detailid on erinevate Kuu Ordu raamatute kaantelt; rakett on Les Edwardsilt.]
See on see tegelane, kes makse maksab ja kelle nimel on dokumendid. Ja kelle poolt saab valimistel hääletada, kui kellelgi selline hull mõte peaks tulema.
Alates 2023. a juunist erakonnatu.
Miks?
Eesti vajab hädasti uut mõtlemist, ent meie poliitmaastik on kinni jooksnud. Ma ei näe põhjust seda pehmemalt öelda – miski ei lähe paremaks ja meil ei ole tulevikku, kui rahvas hääletab meid valitsema valetajad ja vargad. Kui me tahame rahva ja riigina püsima jääda, tuleb selle nimel tööd teha; nii väikse rahvana nõuab see palju tarkust ja hingejõudu.