Need kõik muutuvad maniakkide käes relvaks. Need lahutatakse oma tõelisest tähendusest, valatakse üle loogikavaba jampsiga ja saadakse malakas, millega materdada tervet mõistust.
Alustame kõige lihtsamast – e-valimistest. Kuulge, Eestis on ligikaudu 200 inimest, kes on e-valimiste tehnilise poolega rohkem või vähem kursis (isiklikult tean-tunnen neist umbes 20). Kui ma mõtlen, mida tähendaks nende kõigi kinnimaksmine niimoodi, et mitte kusagilt midagi välja ei leki, tuleb meelde, et okupatsiooniajal oli uskujaid, et kogu läänt ei ole olemas või täpsemalt, et see on hoopis teistsugune – oli mitu väga fantastilist teooriat. Et piir peab absoluutselt (isegi raadiosignaale) ja see, mida nõukogudemaal läänena serveeritakse ehk kõik välismaasõidud, raadiosaated, kirjandus, turistid, rahvatantsijad, saatkonnad jne on fabritseeritud.
Vandenõuteooriate skaalal täiesti pädev teooria, samas klassis lameda Maaga. Selle peamine häda vähegi mõtlemisvõimet omava inimese silmis on, et teadjate ring peab olema liiga suur – inimesi, kes välismaa ja välismaalastega kokku puutusid, oli ikkagi päris palju, ja uskuda, et kõik nad mängivad aastakümneid seda mängu vääratamata... jah, selleks on vaja vandenõumaniaki aju.
Kus on ajud valimispettuse taga?
Valik on imelihtne – kui su erakond saab e-valimistel palju hääli, pole riskid tõsised. Kui vähe, on e-valimised saatanast ja tuleb ära keelata.
Lisaks sellele on veel olemas emotsionaalne kretinism – kui ainult üks e-hääl on võltsitud, tuleb e-valimine lõpetada. Ahah, kui ainult üks inimene auto alla jääb, tuleb autod keelata! Kusjuures – kontrollisin! – sedalaadi pealkirju esines ülemöödunud sajandi lehtedes; teema olla populaarne olnud voorimeeste seas. Ehk keelame valimised üldse, sest on alati teada olnud, et mitte üks, vaid ikka üsna palju hääli võltsitakse? Kas te ei tea, et Ida-Virumaal seisavad valimisjaoskondade ees mehed, kes annavad viinapudeli igaühele, kes võtab neilt õigesti täidetud sedeli ja toob tühja seest vastu?
Jah, on ju teada, et e-hääletavad rohkem noored ja haritumad inimesed. Eks igaüks teab paremini, kes on tema sihtrühm, eks ole, ja see ei käi tingimata erakondade jooni mööda. Ja muide, valimisviise, kui lugeda erilisteks kõik variandid, on vähemalt 7–8: eelvalimised ja valimised kodus, valimised välisriigis jne.
Usk sellesse, et kuhugi kasti lastud sedel teel lõpp-protokolli ei teisene või neid sedeleid maagiliselt juurde ei teki, on ikkagi seotud valimisi korraldavate inimestega – need kas on ausad või ei ole. Usk, et e-valimised on selles kontekstis kuidagi eriliselt ebaturvalised, näitab tehnilist võhiklikkust, hirmu infoajastu ees ja võimetust kohaneda 21. sajandiga.
Miks ma olen raudselt veendunud, et massilist e-valimiste võltsimist ei toimu? Ei, mitte sellepärast, et mõistan (mingil määral), kuidas see käib. Hoopis sellepärast, et olles aastaid poliitikas olnud ja mõnegi võtmeseltskonnaga isiklikult kokku puutunud, on minu jaoks päevselge, et neil ei jätkuks selleks ei ajusid ega vahendeid. Paljud neist suudavad edukalt varastada, maksudest kõrvale hiilida ja altkäemaksu võtta, kuid panna vettpidavalt kokku paarkümmend aastat toimiv valimispettus? Lubage naerda.
9/11 – katastroof ja haiguslugu
Vaevalt et on inimest, kes poleks puutunud kokku selle saaga ümber tiirlevate teooriatega. Olgu, esimese hooga tundub põnev, et Pentagoni ümber on mingi eriliselt võimas salajane õhutõrje, nii et lennuk hävitati õhus ja hoonele kukkusid ainult tükid. Mingi loogika on ka väites, et tornid lasti samal ajal kontrollitult kokku variseda, et vältida suuremaid ohvreid. Ma ei ole spetsialist, teoreetiliselt oleks see mõeldav ja oleks ka arusaadav, miks seda avalikult tunnistada ei taheta.
Samas teise torni sissesõitmist salvestasid algusest peale kümned kaamerad ja kui ma mõtlen, et CIA (või Soros või kes iganes) valmistas ette paarkümmend enesetapjast maniakki… Ei, mõtleme – selleks, et saada enesetapjast maniakki, tuleb teda lapsest peale kasvatada ja suunata. Neil olid pered, sugulased, kõigist ei saa ka maniakki. Ehk siis mingi USA võimustruktuur nägi terve põlvkonna vaeva, mürgitas sihipäraselt tuhandete islamiusuliste hingi, et suuta organiseerida terroriakt, mille tõttu maailm pöörduks nendesamade islamiusuliste vastu? Uau!
Inimene vestis juba koopasse tehtud lõkete ajastul võimatuid lugusid. Eks ole ju kogu ilukirjandus sisuliselt häma. On tore, kui fantaasia lendab. Seda, et ameeriklastel on (ilmselt tulnukatelt pihta pandud) imerelv, millega kaksiktornid tolmuks muudeti, võib ju lugeda ulmeks. See, et kogu asja taga on CIA, ei ole kirjandus. See on haiguslugu.
Võib-olla on kogu probleem selles, et kirjutama on õpetatud ka seltskond, kes omal ajal oli veendunud, et ahju all elab ahjualune ja leeprat saab ravida konnakuduga? Nii nagu autodest ei loobuta avariiohvrite pärast, ei ole loomulikult mõeldav loobuda ka massiharidusest mölapumpade pärast, aga samavõrra kui tegeldakse liiklusohutusega, tuleks tegelda ka üldise kirjaoskuse varjukülgedega.
Kuu-lendude peen kokkumäng
Üle neljakümne aasta leiab teatud seltskond Apollo-lendude protokollidest ja fotodelt vigu. Ja muidugi on olemas teooria, mille järgi hoiab seda teemat üleval Venemaa, kelle huvides on juhtida tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et Gagarini lend oli võltsitud. Paar kosmonauti hukkus ja siis tehti Gagarini etendus ja alles Titov oli esimene, kes tegelikult ülal käis ja elusalt tagasi tuli.
2013. aastal maandus Kuul Hiina kosmosesõiduk Chang'e 3 ja selle edastatud fotodel olid vandenõuteoreetikute meelehärmiks „kahtlased” detailid masendavalt sarnased ameeriklaste omadega. Aga ega nad heitunud – Hiina mängib USAga kokku! Sest Maa on ju teatavasti lame ja Kuu juustust ja kosmoselende pole kunagi toimunud.