Selle raamatu esimesed katked on pärit väga muistsest ajast, nii et suhteliselt õige on mõningate intervjuude põhjal kõlama jäänud mulje, nagu ma oleksin seda kirjutanud kakskümmend aastat. Teatud määral võtsin ma eeskuju Roger Zelazny Amberi-lugudest, kuid kui sealne maailm tegelikult ikka SF-i alla mahtuda ei taha, tahtsin omalt poolt välja mõelda meie maailmapildiga mingilgi määral kokkumineva tausta. Nii sündiski nn Lõimekera maailm, millesse kuulub ka 2010 ilmunud „Sümfoonia katkenud keelele” (neil raamatutel muide ei ole peale maailma midagi ühist).
Raamatu kaanepildi joonistas Peeter Krosmann, kes muide lubas originaali ilusti ära vormistada ja mulle anda, aga ei ole seda vaatamata korduvatele meeldetuletustele kõigi möödaläinud aastate jooksul teha suutnud.
