Esimene pähetulnud vastus on muidugi, et karja igavlevaid teismelisi tüdrukuid (need viimased sõnad võib igaüks asendada vastavalt oma orientatsioonile). Järgmiseks oleks muidugi jube tore uks, läbi mille sinna mugavalt saaks. Ja siis oleks veel tore, et naine seda ust ei avastaks...

Tõsisemalt – esimesena tuleb pähe Fermi paradoks. Miks pole supertsivilisatsioonid meieni jõudnud? Arvestades, et kena teismeline tüdruk võõra tsivilisatsiooni mõistes on inimsilmale ilmselt sama seksikas kui muruniitja, loodan sealt tegelikult leida – ja praeguste teadmiste valguses kõige tõenäolisemalt nii lähebki – ainuraksetega asustatud planeedi. Siis on see elukõlblik ja elu teatavasti teeb suurema terraformimise ise ära. Siis me teame, et elu on universaalne ja seda esineb tõenäoliselt mujalgi. Kui me leiame sellise planeedi, on lootust kunagi sinna laieneda. Ükskõik, kui kaua see võtaks – sest arvestades ainuraksetest mõistuse tekkimiseni kuluvat aega pole just väga kiire kah.