Ligi 500-leheküljeline „Kuu ordu” on tegelikult kogumik, mis sisaldab 6 teksti, milles 2 kvalifitseeruvad romaanideks, 2 lühiromaanideks ja 2 jutustusteks.
Kõik lood on mul siin „Minu lugude” all olemas:
„Aasta 2120 lend” (jutustus, esmakrodselt ilmus „Algernonis” aastal 2000 nime all „Kuu Ordu”)
„Saared kui säravad kalliskivid” (romaan, 2003)
„Taevaranna hõim” (lühiromaan, esmakorselt ilmus „Algernonis” aastal 2000 nime all „Chadis”)
„Hiidude liiga mängud” (jutustus, 2003)
„Pühapaikade pime lend” (lühiromaan, 2000)
„Vesivõsu” (romaan, 2003)
Nagu esimese loo pealkirigi ütleb, algab lugu aastal 2120, kui piloodikooli kursus lõpetab ja keegi vusserdab nende viimase testi kallal. Too test on tõsine, valida on kas õnnestumine, loobumine või surm, st sa ei pea testile minema, kui sa valmis ei ole, aga kui sa juba lähed, võid selle käigus surma saada...
Edasi on lood dateeritud 2122, 2124, 2123 (ja sealt edasi mõne aasta jooksul), 2125 ja 2127. Põhiliselt vaadeldakse sellesama esimeses loos kursuse lõpetanud pundi tegemisi, ka paljud muud tegelased astuvad sisse mitmes loos.
Raamatu tiitellehel on moto:
See on visioon ummikusse jooksnud Tänapäevast, andes samas ka Lootuse. Kuigi see on maailm, milles mulle meeldiks elada, on kahjuks enam kui kindel, et Tulevik ei saa kindlasti mitte selline olema. Sest see eeldaks midagi, mis ümberringi vaadates ilmvõimatu tundub – Terve Mõistuse võitu.
Raamatu kaanelit on Les Edwardsilt. Olen veendunud, et seda pilti on ka mujal maailmas kasutatud, aga sellise pildiotsingu juures on otsingumootorid juba abitud... Tagakaanel on vaade India ookeanile Discovery (STS096) pardalt (NASA arhiiv).
